Eelmise nädala suure õmblusjõudluse kõrval tegelesin liiga vähe järgmiste tellimuste ettevalmistamisega. Nii kulus eile ja läheb täna-hommegi enamus aega klientidega suhtlemisele, autoriõigusküsimustele, järgmiste tekkide mustrite - värvide kooskõlastamistele jne. Kuna mu ladu asub kodust eemal Kuressaares, on kangastega natuke vaja edasi-tagasi sõita. Kui võtan sealt kaasa liiga väikese valiku, tuleb seda teha mitu korda ja nii võib enne kliendi lõplikku jah-sõna saabumist minna mitu päeva. Sellised mu enda "planeerimisaugud" täidan vahel, kui just muid ülesandeid peale ei jookse, ühe eriti hõrgu vahepalaga.

Kui andsin 2018 kevadel intervjuu Raadio Kadis Tõnis Kipperile, küsis ta, et kui peaksid õmblema teki iseendale, siis milline see võiks olla? Vastata oli lihtne, sest umbes sellise tähendusega töö oli mul siis tegelikult juba ette võetud! Märksõnadeks 100% käsitsi nõelaga töö, ülipisikesed detailid, ühtaegu kaootiline ja süsteemne värvimäng.

Muude tegemiste kõrvalt meeldib mulle tõesti väga ka käsitsi lapitööd teha- näiteks õhtul hilja, kui lapsed juba magavad ja majas tuleb vaikust pidada. Seda tehnikat nimetatakse Inglise pabertehnikaks- kangas traageldatakse paberile, tükid õmmeldakse kokku ja siis võetakse traagelniit koos paberiga tagant ära. Kiiremini saab edasi liimi kasutades, kuid väldin keemia kasutamist ja jätkuvalt teen nn eeltööd nõela-niidiga.

Täpselt enam ei mäleta, aga umbes 3 a tagasi mõtlesin nokkida valmis ühe ilusa beebiteki. Valisin rooside teemasse sobivad värvid ja hakkasin täpse kavata lihtsalt pihta. Esimesed detailid said paika umbes aastaga, ikka muude tööde kõrvalt nokkides siis, kui aega oli. Aga hakkas tunduma, et siit võiks tulla midagi enamat, kuidagi väga ilus, pidulik ja uhke oli kõik:) Samal ajal hakkasid kodus üha sagedamini kõlama repliigid- emme, teistele sa teed tekke küll, aga meil pole kellelgi päris enda oma! Ja see on päris tõsi. Nii küpses mu peas otsus, arvestades selle töö valmimise tempot- kes meie lastest esimesena abiellub, saab just selle roositeki pulmakingiks! Vanemad tütred on praegu 14 ja 12, nii peaksin õigeks ajaks valmis jõudma küll 😀

Tänaseks olen ühendanud 51 kuusnurkset lille. Nendega läheb tegelikult suht kiiresti. Iga väike kuusnurk tuleb lõigata kangast, sobitada lille värvid, õmmelda papile, õmmelda mustrisse, võtta papp tagant ära. Kokku läheb ühe lillega umbes 2 tundi. Tõeliselt aeganõudvad on aga väikesed rombid ja kolmnurgad nende vahel! Sest need on nii tillukesed, et sama hulga tööga lisandub lihtsalt nii vähe uut valmis pinda. Lisasin võrdluseks ühele fotole oma abielusõrmuse- vahekolmnurgad on umbes selle sisemõõdu suurused. Ma pole täpselt arvutanud, aga puht matemaatiliselt on juba vähemalt 150 tundi tööd tehtud, ja kui siit tuleb abieluvoodi mõõdus tekk, siis olen omadega ilmselt veerandi peal! Lisaks ei ole ma kunagi varem käsitsi tekki teppinud, kavatsen aga siin kindlasti seda teed minna.

Pean ainult jälgima, et teised lapsed abielludes ka midagi samaväärset kingituseks saaksid. Äkki peaks nr 2 tekiga ka juba algust tegema?! 🙃