Mõnikord elus tundub, et juhustesse on siiski mingi sisemine loogika või ettemääratus sisse kodeeritud. Jäime Marega mõlemad talvisele saaremaiste ettevõtjate häketonile hiljaks ja seetõttu sattusime kõrvuti tagaritta istuma. Hakkasime jutustama ja selline tunne oli kohati, nagu oleks keegi valjusti mu oma mõtteid mulle rääkinud. Saame paljudest asjadest siin ilmas päris sarnaselt aru. Mare on õmmelnud ja õmbleb praegugi haldjakuubesid, nüüd aga end lõplikult Laimjalga sisse seadnuna keskendub rohkem leivaküpsetamisele. Kogu tema elustiil on maalähedane, säästlik, tervislik. Seda kõike ühendab tema kaubamärk, talu nimi Nooda.

Seoses saarele kolimisega tegi Mare lõpparve oma muude lapitöödega ning kutsus mind kevadisele jõulupeole ehk kangavarude likvideerimisele. Teatavasti sünnivad ta haldjakuued looduslikku päritolu kudumitest, nii et puuvillased, linased riidetükid jäid lihtsalt seisma.

Nii siis võtsimegi Hermaniga eile ette retke Saaremaa läänerannikult idaosariikidesse:) Vaatasime üle Mare hubase elamise, rääkisime käsitöö- ja niisama juttu. Kohe tekkisid meil ka mõned koostöömõtted, mida loodame peagi ellu viia!

Külakostiks võtsime siit kaasa muidugi lambad ja maasikamoosi, aga sinna kõrvale ka meie kallite naabrinaiste keedetud Saaremaa Kadakasiirupi tooteid. Vastu saime lisaks kangastele ja kodusoojusele ka ühe atsaka koduleiva.

Aitäh eilse eest, Mare! Õnne ja edu uue pagaritööga! Kes Saaremaale satub ja midagi sellist kodust tahab kogeda, siis hoidke Noodategemistel silma peal ning tehke sobival hetkel Laimjalga asja!