Avalikkuse ette on valmis astuma üks beebitekike, mille tegelikult tellis Katrin oma sõpradele pulmakingiks. Tõesti, sellist varianti ei ole minu praktikas veel ette tulnud, jälle midagi uut ja lahedat! Pruutpaar sai siis kingiga koos väikese vihje, mis võiks järgmiseks juhtuma hakata:) Soovin neile omaltki poolt palju armastust ja kõikide unistuste täitumist abieluteel!
See pilt siin postituse all on tehtud 22. veebruaril, aga uskuge, täna ehk 4. aprillil välja vaadates ei tähelda ma mingit erilist muutust - lumi on samapaks ja kui ka temperatuur mõni kraad kõrgem on, siis seda pilt ju ei reeda. Ka päike paistis, vähemalt eile, täpselt sama eredalt.
Just päike sellel pildil mõjub täna aga kuidagi teistmoodi kui veebruaris. Ja see nüüd ei ole üldse seotud kena tekikesega seal nööril, mis toob kindlasti ainult rõõmu ja loob maailma ilu, vaid viimaste päevade meeleoludega. Usun, et paljudel meist on sama tunne, et Signe Lahteini lahkumine mõjub, justkui oleks see juhtunud oma pereliikmega. Nii mõistusevastane ja seletamatu. Ma ise ei tundnud teda, olen olnud tavaline keskmine Kodutunne saate jälgija, kuid kontrastid selles loos ja olukorra traagika mõjub nii, et mõtted keerlevad kogu aeg Signe ümber. Ilmselt on meie kõigi peredes või suguvõsades olnud neid, kes lahkunud liiga vara. Olgu see päike sellel fotol meile kõigile meenutuseks, et need kallid, igavesti noored, on seal taevastel radadel kõik meie üle inglitena valvamas. Ka sellistes rasketes olukordades aitab leida lohutust, kui tõsta pea ja vaadata valguse poole.